Tänaseks päevaks on kõik asjaomased isikud enda arvamuse uutest Elroni rongidest andnud. On selleks olnud minister, Elroni arvamus või igapäevane reisija "tädi Maali" maalt. Minu oma on aga veel puudu. Oma juttu pean aga alustama oluliselt kaugemalt, kuid see osa pole väga pikk. Või äkki on?
Oma esimese rongisõidu aastat ma ei mäleta. See võis olla pigem enne 1983 aastat või siis natuke hiljem. Millegipärast seostan ma seda Viljandi linna 700. aastapäeva pidustustega, sest 1983 aastal lendasin ma lennukiga Viljandi linna kohal. Rongisõit võis olla varem, sest bussi, trammi-, auto-, takso- ja mootorattaga olin ilmselt selleks ajaks juba sõitnud. Trollisõit jäi hilisemaks, sest seda polnud vaja kasutada. Selleks, et saaksin rongisõidu kogemuse olime õega Tallinnas tädi juures, kes viis meid rongiga Tallinnast Haapsalu. Rongisõit pidi olema ajavõit või odav sõit, kuidas see oli, ei mäleta. Ilmselt teine variant.
Mäletan sellest päevast vähe. Tean, et juba Haapsalu sõites soigusin, et see rong on ebamugav, aeglane, loksuv, kolisev ja mis kõike veel. Kõigele lisaks olid kondid igate pidi valusad kohale jõudes. Kas ka rongiga sai tagasi sõidetud või tulime bussiga tagasi, seda ma ei mäleta. Mäletan ka seda, et istumine olid puidust. Ühesõnaga, esmakogemus rongis oli masendav.
Peale seda möödus üle 10 aasta, kuni 1996 aasta jaanuaris oli vaja minna Jõgevale, seoses kandideerimisega uuele töökohale (tulemus oli muidugi negatiivne). Sõit algas hommikul vara Tallinnast ja kui rongi istusin, siis tundsin ennast inimesena. Rongis olid mugavad istmed (nagu bussis), seega Jõgevale sõites mõnulesin ja tukkusin kogu tee. Esimene klass või kuidas seda nimetatakse?
Tagasi sõitu mäletan jälle vähe. Tean, et Jõgevalt otse Tallinna ei saanud, oli vaja kusagil ümber istuda. Tagasisõidul olid istmed küll pehmed aga seljatugi oli madal ja ebamugav. Ümberistumine toimus kas Tapal või Aegviidus, seda enam ei mäleta. See oli ka keeruline, sest kartsin, et istun valesse rongi või jään maha. Tagasi tulles oli ka juba pime. Peale ümberistumist meenus jälle esimene rongisõit. See oli jälle see sama ebamugav tunne, kuigi üks ots oli mõnus ja mugav.
Peale 1996 aasta rongisõitu toimus järgmine 15 aastat hiljem. 2011 september, kui minust sai n.ö. tihe rongisõitja. Järgneva kaheksa kuu jooksul (kuni 2012 aprill k.a.) sõitsin rongiga korra nädalas liinil Pärnu - Rapla. Sõit polnudki enam nii ebamugav. Istumine oli pehme, jalgadel oli ruumi. Samas, rong sõitis kaua ja selga ei saanud korralikult toetada. Madal seljatugi. Ütleme, et see oli talutav.
Peale eelmist sõitu tekkis väike paus, kuni 2013 aasta septembrist kuni tänaseni olen jälle peaaegu iga nädalane reisija liinil Pärnu - Lelle. Nüüd siis paar sõna sellest mis aastast 2014 on muutunud.
Kõik on peaaegu parem kui varem. Rong sõidab kiiremini. Kui eelmisel aastal sai Lelle 1h 20min, siis nüüd 1h 5min. Igaljuhul endise 25 min asemel pean nüüd Lelles passima 45 minutit. See on ainus miinus. Rong jõuab varem Lelle, kuid buss mis sealt väljus edasi, väljub 5 minutit veel hiljem. See on kummaline. LIsaks jääb se buss ka stabiilselt 3 minutit hiljaks. Samas on buss vahel päris mõnus, aga sellest pole jutt.
See mis puudutab rongisõitu ennast, siis see on mugav ja soe. Internet on olemas, kuid esinevad leviaugud. Pärnust Lelle on neid vähem, kuid vastupidisel suunal on neid rohkem. Võib-olla sõltub see ka sellest, kus pool istud. Tagasiteel olen täpselt teisel pool tavaliselt istunud. Kahel korral on olnud ebamugav sõita. See on siis, kui otse vastas istub isik ja jalgu ei saa normaalselt sirutada või hoida.
Üks asi on veel kummaline. Kui soetada endale n.ö. Elroni sooduskaart, siis paber piletit ei saa. See tähendab, et ise sõidan sellepärast sularaha eest igal korral ja maksan 3,40, muidu saaks 3,06 nagu vanasti. Aga seda piletit on mulle hetkel vaja. Kuna aasta algul oli Elroni veebiga kamm, siis ei uurinud ka kas ma internetist saan vaadata enda sõite. Hetkel tundub, et peaks uurima ja siis soetama - võib-olla.
Mida kokkuvõtteks öelda. Uued rongid on paremad ja teatud tingimustel paremad (v.a. jalgade sirutus ruum). Kui Eesti kaardid Regio, Google, Pärnu bussipark ja sõiduplaneerija Peatus.ee suudaks asju hakata näitama, kuidas Pärnu bussijaamast saaks uude raudteejaama oleks see abiks ka teistele. Mina tean kus see on, kuid ma ei tea, kuidas sõidab buss number 3 sinna (olen seda näinud sinna sõitmas õhtuti). Bussiplaani vaadates näitab see kuidgi vildakalt või puudulikult. Hetkel lähen Papiniidu - Riia maanteelt jala uude raudteejaama. See on ju suur saladus nagu üks FB sõber ütles, kui soovis rongiga sõita