Päev oleks alanud 7.15 kui oleks viitsinud kohe jalad alla ajada. Kahjuks avastasin et liiga vara sai äratus tööle pandud. Pidin kell 10 jõudma tööle aga kell 9.00 oleks liialt vara. Tagant järgi mõeldes olekski nii juhtunud. Seega otsustasin minna kõige kallima bussiga mis P-Jaagupist Pärnu läheb. Seega oli kellaks 8.50 paiku ning hinnaks 35 eek ilma soodustuseta. 9.30 koolis olla oli täna täpselt sobiv aeg.
Selleks et dokumenti teha oli vaja leida üles kaks dokumendi põhja. Väike loogika (see selgus hiljem ja see oli ka minu enda oma loodud) leidsin vajalikud dokumendipõhjad ka ülesse. Väike otsing oli ikka abiks 
. Kui dokumendid sai tehtud ja vajalikest kaustadest läbikantud oli enamus aeg meenutused. Siia kuulus jutt mida direktor suutis antud päeval vähemalt 3x rääkida. Ühel hetkel sain lisa töö ja kolmandat korda ma esmaspäevaseid sündmusid ei kuulanud. Vaja oli teha natuke silte. Aega võttis see Excelis (õigesti lugesid, kuna muud võimalust polnud) aga vähem kui 45 minutit ja oli kogu asi valmis.
Kuna mingil hetkel tekkis masendus, läksin Citisse. Õnneks oli see tühi omadest ning sain rahulikult istuda. Ei kuulnud kui lauda istus esimene läbikäiv tuttav. Poleks ta natsa kõvemini rääkinud, poleks ma teda ka tähelepannud. Olin oma mõtetes. Hiljem avastasin, et oma mõtetesse ei tohi laskuda, sest siis hakkas masendus süvenema. Asi paranes mingil hetkel ja rahvast hakkas kogunema. Kell oli 17.20 kui lahkusin. Olin piisavalt olnud ja edasi istumine oleks laastavalt mõjunud. Seega tulin kodu ära. Reedel aga jälle linna ja sel korral kolleegi ärasaatmine Matusemajast. Sinna läheb kogu kooli kollektiiv. Ääremärkus: Teades ja tundes katlakütjat, siis teda täna nähes oli arusaada, et ka temal on tundeid. Muul ajal pole mina seda täheldanud.
Tänaseks aitab!